Ketastest üldiselt ehk kuidas ma lõpetasin muretsemise andmete pärast ja õppisin armastama RAIDZ2-te.

Kõik seadmed võivad katki minna. Arvutite juures on eriti kõrge riskitasemega kõvakettad (HDD), kuna sisaldavad lisaks elektroonikale ka liikuvaid detaile. Konkreetse ketta rivist välja minekut on pea võimatu ette ennustada, see sõltub väga paljudest asjaoludest, aga keskmine rikke tõenäosus aastas (AFR) on ca 3%. See tähendab, et 100 ketta kohta tekib aasta jooksul 3 vigast, mille pealt andmete kättesaamine on kas võimatu, või seotud väga suurte kuludega.

Kõvaketaste algusaegadest on ketaste mahtuvus kasvanud miljoneid kordi, samas parandamatu vea (URE) tekkimise võimalus on jäänud praktiliselt samaks 1:10^14. See tähendab, et ka täiesti normaalselt funktsioneeriva, andmeid täis 4 TB ketta puhul on tõenäosus 27,37%, et andmete lugemisel tekib parandamatu viga. See on üsna kõrge. Alati võib muidugi loota, et viga tekib selliste andmete sees, kus see ei tekita olulist kahju, kui aga õnneks ei lähe, võib nii materiaalne, kui emotsionaalne kaotus olla üsna suur.

Jättes aeganõudva teooria ja arvutused kõrvale (keda huvitab, siis selle kohta leiab hulgaliselt kirjandust), üks näide on siin:

Why Big Disk Drives Require Data Integrity Checking

Siis kokkuvõtteks: on jõutud järeldusele, et RAID5, RAID0 ja vähem kui kolme kettaga RAID1 ei ole kaasaegsete ketaste puhul enam turvalised, sest kui üks ketas massiivist langeb täielikult rivist välja, on tõenäosus andmete terviklikuks kättesaamiseks liialt väike. Eelnevast lähtuvalt - kui andmed on olulised (samas, kui andmed ei ole olulised, siis mille jaoks neid üldse säilitada?) - tuleks kasutada minimaalselt kas RAIDZ2 (RAID6) kettamassiive, või kolme dubleerivate andmetega ketast Mirrored Vdev’s (RAID1) kettamassiivis, kui serveri OS seda toetab. Mõlemad lahendused tekitavad aga väikese arvu ketaste puhul suure ruumi kao – minimaalselt võimaliku 3 ketta puhul on andmete hoidmiseks sobivat ruumi ainult 33% kettamassiivi kogumahust (dubleerivate ketaste puhul kasutegur ei suurenegi), RAIDZ2 puhul 4 kettaga 50%, 5 kettaga 60%, 6 kettaga 66,7%, 7 kettaga 71,4% ja 8 kettaga 75%. Optimaalne on kasutada RAIDZ2-ga kuut kuni üheksat ketast.

Odavate SOHO seadmete (alla 750 euro) puhul praktiliselt ei pakuta 6 või enama ketta kasutamise võimalusega servereid, selle raha eest saab aga meilt oluliselt võimsama serveri.